Energia läbib enamikku süsteeme, seostub enamiku teemadega ja seetõttu on sellele spetsialiseerumine andnud hea baasi inimese füsioloogiast, mida muidu uuritakse paljude erinevate koolkondade poolt, paremini ja seostunult aru saamiseks. Olen keskendunud inimese energeetikast aru saamisele erinevatel organisatsioonitasanditel, füüsikast ja keemiast kuni organismi tasandini. Seega tunnen hästi termodünaamiat; metaboolset katabolismi; lihas-, vere- ja närvirakkude energeetikat ning energiatasakaaluga seotud füsioloogilisi olekuid (söömine, uni, sportimine, külmetamine, põletik, stress).
FORMAALSELT - Magistri lõputöö teema „Energia ülekande võrgustiku profiili arengulised ja vananemisega seotud muutused kardiomüotsüütides“. Olen koostanud ja õpetanud TThK-s valikainet "Sissejuhatus bioenergeetikasse", 2 EAP, 6 kursust. Olen läbi viidud 9 selleteemalist koolitust ja retsenseeritud ühe lõputöö.
Tüvirakkude poole tekkiv tõmme oli "armastus esimesest silmapilgust". Edasi olen leidnud, et 1) ilmselt armastan seda, kuna see on osa regeneratiivsest meditsiinist, mis taastab meie loomuliku võimekuse, pigem kui leevendab sümptomeid; 2) see valdkond areneb meie tingimustes väga aeglaselt ja selleks on mõjuvad põhjused. Õppeaine koostamise järgselt tunnen, et oman juba ülevaadet Eestis tehtavast. Vereloome tüvirakkude siirdamine, millega tutvusin PERHis, on meil heal järjel, kuid pole klassikalises mõttes regeneratiivne. Eestis on ka väga kirglike asjaarmastajate poolt loodud (super)puhas ruum, kus toodetakse tõesti regeneratiivseid tüvirakke, ja sellisele potentsiaalile tuleks rohkem rakendust leida. Hetkel on huvi pigem akadeemiline ja soov toimuvaga kursis olla. Teadmised regeneratsiooni füsioloogiast taskaalustavad hästi bioenergeetika poolt, mis keskendub kulutavale suunale.
FORMAALSELT - Olen koostanud ja õpetamud TThK-s valikainet "Tüvirakud kliinilises praktikas", 2 EAP, 1 kursus. Olen läbi viinud 3 selleteemalist koolitust. Olen Cellin-is koolitatud tüvirakkude tootmisspetsialistiks, õppe kestus 2 kuud. Tegin enda rakenduskõrghariduse sptesialiseerumispraktika PERH immunoloogias, kus tegelesin ka vereloome tüvirakkudega.
Psüühika on ilmselt kõige suurema inimliku huviga valdkond, mis olemas on. Bioenergeetika õpetamise käigus oli stress ainus teema, mille kohta tudengid vabatahtlikult küsimusi küsisid. Kuna minu pädevus on eelnevalt olnud maisem ja tehnilisem, hakkasin uurima stressi ja edasi ka teisi vaimseid nähtuseid, sidudes need väga tihedalt biomeditsiiniga. Tevikpildi saamiseks kasutan materjali teadusajakirjas avaldatud artiklitest (füsioloogia, neuroloogia, psühhiaatria, psühholoogia, sotsiaalteadused), rahvatarkust (levinud uskumused, vanasõnad, käsitlus erinevates kultuurides) ja nii enda kui teiste kogemusi. See on endal isiklikult osadesse kõige tavalisematesse vaimsetesse nähtustesse (stress, armastus, igavus) palju selgust ja lihtsust toonud, jätkan kindlasti samal suunal ja loodetavasti seon selle endal doktoriõppe või mõne teadusliku uuringuga. Sooviksin just seda valdkonda enim edasi õpetada, kuna sellised teadmised võiksid olla kõigil tavainimestel.
FORMAALSELT - Olen andnud 2 stressi ja 2 armastuse teemalist 45-min sisekoolitust PERHis. Nende ettevalmistamiseks kulus 400 tundi.
Kogu ülikooli tasemel õpe ja erialane töö on mul olnud laboris erinevate analüsaatoritega ning olen uurinud erinevaid, peamiselt bioloogilisi materjale. Suur osa sellest on olnud pühendunud diagnostikale, andes sealhulgas lisaks tehnilisele tegevusele ka teoreetilisema, tulemuste interpreteerimise kogemuse. Haiguste diagnostika on praktilise tähtsusega, kuid loomulike võimete ja omaduste uurimine, mis käib pigem teaduse kui meditsiini valdkonda, on põnevam.
FORMAALSELT - Omandasin TThK-s bioanalüütiku rakenduskõrghariduse ja TLU-s Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia õppekaval loodusteaduste magistri. Töötasin 10 aastat SA PERH diagnostika laboris, millest 1/4 verekeskuses immunohematoloogias ja 3/4 kliinilises laboris, mis pakub haiglale 24/7 tuge.